{"id":5,"date":"2020-02-11T22:22:00","date_gmt":"2020-02-11T22:22:00","guid":{"rendered":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/2020\/02\/11\/chapter-1\/"},"modified":"2020-03-11T12:55:39","modified_gmt":"2020-03-11T12:55:39","slug":"internet","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/chapter\/internet\/","title":{"rendered":"Internet ja veeb"},"content":{"raw":"Internetist r\u00e4\u00e4kides tuleks t\u00e4hele panna, et omavahel saab eristada kahte erinevat m\u00f5istet - internet<\/strong> v\u00e4ikese algust\u00e4hega ning Internet<\/strong> suure algust\u00e4hega. Kui esimene neist t\u00e4histab v\u00f5rgustikku \u00fcldisemalt, siis suure t\u00e4hega Internet t\u00e4histab konkreetset arvuteid ja v\u00e4iksemaid arvutiv\u00f5rke h\u00f5lmavat maailma suurimat andmesidev\u00f5rgustikku. K\u00f5ige lihtsamalt \u00f6eldes on Internet suur hulk omavahel \u00fchendatud arvuteid.\r\n\r\nOmahvahel tuleks eristada ka internetti ja veebi<\/strong> (ingl World Wide Web, l\u00fchend WWW), mis on ainult \u00fcks paljudest internetis saadaolevatest teenustest. Veeb on lihtsalt \u00fcks viisidest, kuidas informatsiooni interneti kaudu jagada. Kuna tegu on aga k\u00f5ige levinumad viisiga, siis peetakse seda ekslikult tihti ka interneti s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks. Tegelikult saab internetti kasutada info vahetamiseks ka ilma veebita.\r\n

Interneti ajalugu<\/h1>\r\nInternet ise sai alguse 2. septembril 1969 (osadel andmetel sama aasta 29. oktoobril) kui California \u00fclikooli teadlasel \u00f5nnestus esmakordselt kahe arvuti vahel andmeid edastada.\r\n\r\nEsialgu kandis v\u00f5rk nime ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network). Eesm\u00e4rgiks oli luua sidev\u00f5rgustik, mis t\u00f6\u00f6taks edasi ka siis, kui m\u00f5ni selle osa rivist v\u00e4lja viia. Silmas peeti muidugi tuumas\u00f5ja ohtu. Esimesena loodi side California \u00fclikooli (UCLA, Los Angeles) ja Stanfordi uurimisinstituudi (SRI) vahel, 1969 l\u00f5puks \u00fchendati v\u00f5rku ka California \u00fclikool Santa Barbaras ning Utah \u00fclikool. 1971. aastal oli v\u00f5rku \u00fchendatud 15 asutust ja kokku 23 arvutit.\r\n\r\n1973. aastal m\u00f5eldi v\u00e4lja FTP (File Transfer Protocol) protokoll, mis v\u00f5imaldab andmete \u00fclekannet erinevate internetikeskkondade vahel ning v\u00f5imaldab ka veebilehtede \u00fcleslaadimist, publitseerimist veebiserveritesse.\r\n\r\n1974. aasta detsembris kasutati tulevase TCP\/IP protokolli spetsifikatsioonis nimetust \u201einternet\u201c (l\u00fchendina s\u00f5nast \u201einternetworking\u201c).\r\n\r\n1983. aastal oli v\u00f5rku \u00fchendatud arvuteid juba 500.\r\n\r\n1990. aastal \u00fchendati \u00fclemaailmsesse v\u00f5rku Eesti (sel ajal oli v\u00f5rgu nimi FIDONET).\r\n\r\n1992. aasta 26. m\u00e4rtsil k\u00e4ivitati Eesti ja muu maailma vahel esimene TCP\/IP ehk t\u00f5eline interneti\u00fchendus\r\n\r\n1992. aasta 15. juulil k\u00e4ivitati esimene Eesti nimeserver (DNS).\r\nM\u00f5ningatel andmetel oli Eesti esimene veebiserver Tartu \u00fclikooli raamatukogus nimega kilu.utlib.ee, mis k\u00e4ivitati 1993. aasta kevadel.\r\n

Veebi ajalugu<\/h1>\r\n1989. aastal leidis pakkus Tim Berners-Lee koos oma kolleegidega Euroopa tuumaf\u00fc\u00fcsika laboratooriumist (CERN) (eelk\u00f5ige Robert Cailliau) v\u00e4lja uue infovahetuse protokolli. M\u00f5eldi v\u00e4lja h\u00fcpertekst (hypertext, tekst kus mingi v\u00f5tmes\u00f5na kaudu saab p\u00f6\u00f6rduda sellega seotud dokumendi juurde) ja hakati teadusdokumente h\u00fcpertekstiks \u00fchendama.\r\n\r\nEsialgu kasutati uut s\u00fcsteemi vaid tuumaf\u00fc\u00fcsika alase info levitamiseks aga peagi lisandusid teised valdkonnad ning tekkis akadeemiliste infomaterjalide v\u00f5rk. Sellest sai 1991. aastaks World Wide Web.\r\n\r\nKa esimene veebilehitseja, mis v\u00f5eti CERN\u2019is kasutusele 1990. aasta detsembris ja avalikustati 1991. aasta alguses, kandis sama nime: WorldWideWeb, hiljem kandis see nime Nexus.\r\n\r\nEsialgu oli WWW vaid tekstip\u00f5hine. 1992. aastal tegeles Tim Berners-Lee veebi piltide lisamise v\u00f5imaluse kallal ning m\u00e4rkas, et IT-spetsialist Silvano de Gennaro t\u00f6\u00f6tleb oma Maciga Photoshop versiooni 1.0 kasutades fotot, millel olid CERN\u2019i t\u00f6\u00f6tajatele esinenud ansambel Les Horrible Cernettes liikmed (pildi oli mees teinud 18. oktoobril 1992 oma Canon EOS 650 kaameraga ja skaneerinud). Tim Berners-Lee vajas just testpilti ning saigi sellest esimene veebi lisatud pilt.\r\n\r\n1993. aastal aga l\u00f5id Marc Andreessen ja Eric Bina oma meeskonnaga NCSA-s (USA National Center of Supercomputing Applications) valmis graafilise kasutajaliidesega veebilehitseja (browser) Mosaic. See v\u00f5imaldas veebilehtedele ka pilte lisada.\r\n\r\n1994. aasta oktoobris loodi Tim Berners-Lee poolt World Wide Web Consortium (W3C, http:\/\/www.w3.org). Organisatsiooni eesm\u00e4rgiks on veebi arengu suunamine ja standardiseerimine, et k\u00f5ik veebilehed k\u00e4ituksid \u00fchtemoodi ja erinevad veebilehitsejad saaksid neid samal viisil n\u00e4idata. W3C poolt kehtestatud standardite j\u00e4rgimine tagab veebik\u00fclastajatele parima kasutajakogemuse.\r\n\r\nPeagi l\u00f5i Andreessen j\u00e4rgmise veebilehitseja \u2013 Netscape, mis nautis turuliidri positsiooni, kuni 1998 t\u00f5i Microsoft turule Windows 98 operatsioonis\u00fcsteemi, millega oli integreeritud veebilehitseja IE (Internet Explorer) versioon 4.\r\nSellest ajast peale on toimunud konkurents erinevate veebilehitsejate vahel, j\u00e4rjest on loodud v\u00f5imalusi, mida \u00fcks veebilehitseja toetab ja teised mitte. Veebiarendajate jaoks on tegu v\u00e4ga t\u00fclika probleemiga, kuna loodavaid veebilehti peab testima mitmes veebilehitsejas kindlustmaks kasutusmugavuse k\u00f5igile kasutajatele ning veebilehitsejatele.","rendered":"

Internetist r\u00e4\u00e4kides tuleks t\u00e4hele panna, et omavahel saab eristada kahte erinevat m\u00f5istet – internet<\/strong> v\u00e4ikese algust\u00e4hega ning Internet<\/strong> suure algust\u00e4hega. Kui esimene neist t\u00e4histab v\u00f5rgustikku \u00fcldisemalt, siis suure t\u00e4hega Internet t\u00e4histab konkreetset arvuteid ja v\u00e4iksemaid arvutiv\u00f5rke h\u00f5lmavat maailma suurimat andmesidev\u00f5rgustikku. K\u00f5ige lihtsamalt \u00f6eldes on Internet suur hulk omavahel \u00fchendatud arvuteid.<\/p>\n

Omahvahel tuleks eristada ka internetti ja veebi<\/strong> (ingl World Wide Web, l\u00fchend WWW), mis on ainult \u00fcks paljudest internetis saadaolevatest teenustest. Veeb on lihtsalt \u00fcks viisidest, kuidas informatsiooni interneti kaudu jagada. Kuna tegu on aga k\u00f5ige levinumad viisiga, siis peetakse seda ekslikult tihti ka interneti s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks. Tegelikult saab internetti kasutada info vahetamiseks ka ilma veebita.<\/p>\n

Interneti ajalugu<\/h1>\n

Internet ise sai alguse 2. septembril 1969 (osadel andmetel sama aasta 29. oktoobril) kui California \u00fclikooli teadlasel \u00f5nnestus esmakordselt kahe arvuti vahel andmeid edastada.<\/p>\n

Esialgu kandis v\u00f5rk nime ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network). Eesm\u00e4rgiks oli luua sidev\u00f5rgustik, mis t\u00f6\u00f6taks edasi ka siis, kui m\u00f5ni selle osa rivist v\u00e4lja viia. Silmas peeti muidugi tuumas\u00f5ja ohtu. Esimesena loodi side California \u00fclikooli (UCLA, Los Angeles) ja Stanfordi uurimisinstituudi (SRI) vahel, 1969 l\u00f5puks \u00fchendati v\u00f5rku ka California \u00fclikool Santa Barbaras ning Utah \u00fclikool. 1971. aastal oli v\u00f5rku \u00fchendatud 15 asutust ja kokku 23 arvutit.<\/p>\n

1973. aastal m\u00f5eldi v\u00e4lja FTP (File Transfer Protocol) protokoll, mis v\u00f5imaldab andmete \u00fclekannet erinevate internetikeskkondade vahel ning v\u00f5imaldab ka veebilehtede \u00fcleslaadimist, publitseerimist veebiserveritesse.<\/p>\n

1974. aasta detsembris kasutati tulevase TCP\/IP protokolli spetsifikatsioonis nimetust \u201einternet\u201c (l\u00fchendina s\u00f5nast \u201einternetworking\u201c).<\/p>\n

1983. aastal oli v\u00f5rku \u00fchendatud arvuteid juba 500.<\/p>\n

1990. aastal \u00fchendati \u00fclemaailmsesse v\u00f5rku Eesti (sel ajal oli v\u00f5rgu nimi FIDONET).<\/p>\n

1992. aasta 26. m\u00e4rtsil k\u00e4ivitati Eesti ja muu maailma vahel esimene TCP\/IP ehk t\u00f5eline interneti\u00fchendus<\/p>\n

1992. aasta 15. juulil k\u00e4ivitati esimene Eesti nimeserver (DNS).
\nM\u00f5ningatel andmetel oli Eesti esimene veebiserver Tartu \u00fclikooli raamatukogus nimega kilu.utlib.ee, mis k\u00e4ivitati 1993. aasta kevadel.<\/p>\n

Veebi ajalugu<\/h1>\n

1989. aastal leidis pakkus Tim Berners-Lee koos oma kolleegidega Euroopa tuumaf\u00fc\u00fcsika laboratooriumist (CERN) (eelk\u00f5ige Robert Cailliau) v\u00e4lja uue infovahetuse protokolli. M\u00f5eldi v\u00e4lja h\u00fcpertekst (hypertext, tekst kus mingi v\u00f5tmes\u00f5na kaudu saab p\u00f6\u00f6rduda sellega seotud dokumendi juurde) ja hakati teadusdokumente h\u00fcpertekstiks \u00fchendama.<\/p>\n

Esialgu kasutati uut s\u00fcsteemi vaid tuumaf\u00fc\u00fcsika alase info levitamiseks aga peagi lisandusid teised valdkonnad ning tekkis akadeemiliste infomaterjalide v\u00f5rk. Sellest sai 1991. aastaks World Wide Web.<\/p>\n

Ka esimene veebilehitseja, mis v\u00f5eti CERN\u2019is kasutusele 1990. aasta detsembris ja avalikustati 1991. aasta alguses, kandis sama nime: WorldWideWeb, hiljem kandis see nime Nexus.<\/p>\n

Esialgu oli WWW vaid tekstip\u00f5hine. 1992. aastal tegeles Tim Berners-Lee veebi piltide lisamise v\u00f5imaluse kallal ning m\u00e4rkas, et IT-spetsialist Silvano de Gennaro t\u00f6\u00f6tleb oma Maciga Photoshop versiooni 1.0 kasutades fotot, millel olid CERN\u2019i t\u00f6\u00f6tajatele esinenud ansambel Les Horrible Cernettes liikmed (pildi oli mees teinud 18. oktoobril 1992 oma Canon EOS 650 kaameraga ja skaneerinud). Tim Berners-Lee vajas just testpilti ning saigi sellest esimene veebi lisatud pilt.<\/p>\n

1993. aastal aga l\u00f5id Marc Andreessen ja Eric Bina oma meeskonnaga NCSA-s (USA National Center of Supercomputing Applications) valmis graafilise kasutajaliidesega veebilehitseja (browser) Mosaic. See v\u00f5imaldas veebilehtedele ka pilte lisada.<\/p>\n

1994. aasta oktoobris loodi Tim Berners-Lee poolt World Wide Web Consortium (W3C, http:\/\/www.w3.org). Organisatsiooni eesm\u00e4rgiks on veebi arengu suunamine ja standardiseerimine, et k\u00f5ik veebilehed k\u00e4ituksid \u00fchtemoodi ja erinevad veebilehitsejad saaksid neid samal viisil n\u00e4idata. W3C poolt kehtestatud standardite j\u00e4rgimine tagab veebik\u00fclastajatele parima kasutajakogemuse.<\/p>\n

Peagi l\u00f5i Andreessen j\u00e4rgmise veebilehitseja \u2013 Netscape, mis nautis turuliidri positsiooni, kuni 1998 t\u00f5i Microsoft turule Windows 98 operatsioonis\u00fcsteemi, millega oli integreeritud veebilehitseja IE (Internet Explorer) versioon 4.
\nSellest ajast peale on toimunud konkurents erinevate veebilehitsejate vahel, j\u00e4rjest on loodud v\u00f5imalusi, mida \u00fcks veebilehitseja toetab ja teised mitte. Veebiarendajate jaoks on tegu v\u00e4ga t\u00fclika probleemiga, kuna loodavaid veebilehti peab testima mitmes veebilehitsejas kindlustmaks kasutusmugavuse k\u00f5igile kasutajatele ning veebilehitsejatele.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"menu_order":1,"template":"","meta":{"_mi_skip_tracking":false,"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[47],"contributor":[],"license":[],"part":3,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/5"}],"collection":[{"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":432,"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/5\/revisions\/432"}],"part":[{"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/3"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/5\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=5"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=5"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}