{"id":31,"date":"2020-02-17T13:25:47","date_gmt":"2020-02-17T13:25:47","guid":{"rendered":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/?post_type=chapter&#038;p=31"},"modified":"2020-05-04T06:38:00","modified_gmt":"2020-05-04T06:38:00","slug":"css","status":"publish","type":"chapter","link":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/chapter\/css\/","title":{"rendered":"CSS"},"content":{"raw":"CSS (Cascading Style Sheets) \u2013 astmelised stiililehed on keel, milles m\u00e4rgitakse \u00fcles veebilehtede kujundus. Vastavate reeglite j\u00e4rgi pannakse kirja, kuidas erinevaid HTML elemente peab n\u00e4itama (v\u00e4rvid, teksti font, suurus jne). CSS-i v\u00f5ib kasutada html faili sees aga ka v\u00e4lise failina (laiendiga css).\r\n\r\nKasutades v\u00e4list stiililehte (css fail) saab veebilehe sisu ning kujunduse lahus hoida, mis lihtsustab veebilehe loomist ja hilisemat muutmist. Veebilehe kujunduse muutmiseks pole hiljem tarvis \u00fcle vaadata terve HTML dokumendi k\u00f5iki elemente vaid piisab ainult CSS faili muutmisest v\u00f5i asendamisest.\r\n\r\nSama stiililehte v\u00f5ib kasutada terve veebilehestiku erinevate lehtede jaoks ning siis saab terve veebilehestiku kujunduse vaid \u00fche faili muutmisega ringi teha.\r\n\r\nNimetus kaskaad (cascading) tuleb sellest, et mitu erinevat stiili kogutakse kokku \u00fcheks. Stiile v\u00f5etakse arvesse j\u00e4rgmises j\u00e4rjekorras, kus viimane on k\u00f5rgeima prioriteediga:\r\n<ol>\r\n \t<li>Veebilehitseja vaikestiil (Browser Default). Ka veebilehitseja s\u00e4tetes on m\u00e4\u00e4ratud kuidas veebilehe elemente n\u00e4idatakse, kui veebilehe autor pole ise midagi m\u00e4\u00e4ranud, siis kasutataksegi veebilehitseja vaikestiili.<\/li>\r\n \t<li>V\u00e4line stiil ehk stiilileht ehk lingitud CSS fail (External Style Sheet).<\/li>\r\n \t<li>Sisemine stiil ehk HTML elemendi <code>&lt;head&gt;<\/code> osas defineeritud stiil (Internal Style Sheet).<\/li>\r\n \t<li>Reastiil, konkreetse HTML elemendi sees m\u00e4\u00e4ratud stiil (Inline style).<\/li>\r\n<\/ol>\r\nSarnaselt HTML-dokumentidele saab ka CSS faile valideerida! Selleks on vahend n\u00e4iteks aadressil: <a href=\"http:\/\/jigsaw.w3.org\/css-validator\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">http:\/\/jigsaw.w3.org\/css-validator\/<\/a>","rendered":"<p>CSS (Cascading Style Sheets) \u2013 astmelised stiililehed on keel, milles m\u00e4rgitakse \u00fcles veebilehtede kujundus. Vastavate reeglite j\u00e4rgi pannakse kirja, kuidas erinevaid HTML elemente peab n\u00e4itama (v\u00e4rvid, teksti font, suurus jne). CSS-i v\u00f5ib kasutada html faili sees aga ka v\u00e4lise failina (laiendiga css).<\/p>\n<p>Kasutades v\u00e4list stiililehte (css fail) saab veebilehe sisu ning kujunduse lahus hoida, mis lihtsustab veebilehe loomist ja hilisemat muutmist. Veebilehe kujunduse muutmiseks pole hiljem tarvis \u00fcle vaadata terve HTML dokumendi k\u00f5iki elemente vaid piisab ainult CSS faili muutmisest v\u00f5i asendamisest.<\/p>\n<p>Sama stiililehte v\u00f5ib kasutada terve veebilehestiku erinevate lehtede jaoks ning siis saab terve veebilehestiku kujunduse vaid \u00fche faili muutmisega ringi teha.<\/p>\n<p>Nimetus kaskaad (cascading) tuleb sellest, et mitu erinevat stiili kogutakse kokku \u00fcheks. Stiile v\u00f5etakse arvesse j\u00e4rgmises j\u00e4rjekorras, kus viimane on k\u00f5rgeima prioriteediga:<\/p>\n<ol>\n<li>Veebilehitseja vaikestiil (Browser Default). Ka veebilehitseja s\u00e4tetes on m\u00e4\u00e4ratud kuidas veebilehe elemente n\u00e4idatakse, kui veebilehe autor pole ise midagi m\u00e4\u00e4ranud, siis kasutataksegi veebilehitseja vaikestiili.<\/li>\n<li>V\u00e4line stiil ehk stiilileht ehk lingitud CSS fail (External Style Sheet).<\/li>\n<li>Sisemine stiil ehk HTML elemendi <code>&lt;head&gt;<\/code> osas defineeritud stiil (Internal Style Sheet).<\/li>\n<li>Reastiil, konkreetse HTML elemendi sees m\u00e4\u00e4ratud stiil (Inline style).<\/li>\n<\/ol>\n<p>Sarnaselt HTML-dokumentidele saab ka CSS faile valideerida! Selleks on vahend n\u00e4iteks aadressil: <a href=\"http:\/\/jigsaw.w3.org\/css-validator\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">http:\/\/jigsaw.w3.org\/css-validator\/<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"menu_order":1,"template":"","meta":{"_mi_skip_tracking":false,"pb_show_title":"on","pb_short_title":"","pb_subtitle":"","pb_authors":[],"pb_section_license":""},"chapter-type":[],"contributor":[],"license":[],"part":29,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/31"}],"collection":[{"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters"}],"about":[{"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/wp\/v2\/types\/chapter"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/31\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":659,"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/31\/revisions\/659"}],"part":[{"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/parts\/29"}],"metadata":[{"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapters\/31\/metadata\/"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31"}],"wp:term":[{"taxonomy":"chapter-type","embeddable":true,"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/pressbooks\/v2\/chapter-type?post=31"},{"taxonomy":"contributor","embeddable":true,"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/wp\/v2\/contributor?post=31"},{"taxonomy":"license","embeddable":true,"href":"https:\/\/ramk.ee\/opikud\/veebidisain\/wp-json\/wp\/v2\/license?post=31"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}