Internetist rääkides tuleks tähele panna, et omavahel saab eristada kahte erinevat mõistet – internet väikese algustähega ning Internet suure algustähega. Kui esimene neist tähistab võrgustikku üldisemalt, siis suure tähega Internet tähistab konkreetset arvuteid ja väiksemaid arvutivõrke hõlmavat maailma suurimat andmesidevõrgustikku. Kõige lihtsamalt öeldes on Internet suur hulk omavahel ühendatud arvuteid.

Omahvahel tuleks eristada ka internetti ja veebi (ingl World Wide Web, lühend WWW), mis on ainult üks paljudest internetis saadaolevatest teenustest. Veeb on lihtsalt üks viisidest, kuidas informatsiooni interneti kaudu jagada. Kuna tegu on aga kõige levinumad viisiga, siis peetakse seda ekslikult tihti ka interneti sünonüümiks. Tegelikult saab internetti kasutada info vahetamiseks ka ilma veebita.

Interneti ajalugu

Internet ise sai alguse 2. septembril 1969 (osadel andmetel sama aasta 29. oktoobril) kui California ülikooli teadlasel õnnestus esmakordselt kahe arvuti vahel andmeid edastada.

Esialgu kandis võrk nime ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network). Eesmärgiks oli luua sidevõrgustik, mis töötaks edasi ka siis, kui mõni selle osa rivist välja viia. Silmas peeti muidugi tuumasõja ohtu. Esimesena loodi side California ülikooli (UCLA, Los Angeles) ja Stanfordi uurimisinstituudi (SRI) vahel, 1969 lõpuks ühendati võrku ka California ülikool Santa Barbaras ning Utah ülikool. 1971. aastal oli võrku ühendatud 15 asutust ja kokku 23 arvutit.

1973. aastal mõeldi välja FTP (File Transfer Protocol) protokoll, mis võimaldab andmete ülekannet erinevate internetikeskkondade vahel ning võimaldab ka veebilehtede üleslaadimist, publitseerimist veebiserveritesse.

1974. aasta detsembris kasutati tulevase TCP/IP protokolli spetsifikatsioonis nimetust „internet“ (lühendina sõnast „internetworking“).

1983. aastal oli võrku ühendatud arvuteid juba 500.

1990. aastal ühendati ülemaailmsesse võrku Eesti (sel ajal oli võrgu nimi FIDONET).

1992. aasta 26. märtsil käivitati Eesti ja muu maailma vahel esimene TCP/IP ehk tõeline internetiühendus

1992. aasta 15. juulil käivitati esimene Eesti nimeserver (DNS).
Mõningatel andmetel oli Eesti esimene veebiserver Tartu ülikooli raamatukogus nimega kilu.utlib.ee, mis käivitati 1993. aasta kevadel.

Veebi ajalugu

1989. aastal leidis pakkus Tim Berners-Lee koos oma kolleegidega Euroopa tuumafüüsika laboratooriumist (CERN) (eelkõige Robert Cailliau) välja uue infovahetuse protokolli. Mõeldi välja hüpertekst (hypertext, tekst kus mingi võtmesõna kaudu saab pöörduda sellega seotud dokumendi juurde) ja hakati teadusdokumente hüpertekstiks ühendama.

Esialgu kasutati uut süsteemi vaid tuumafüüsika alase info levitamiseks aga peagi lisandusid teised valdkonnad ning tekkis akadeemiliste infomaterjalide võrk. Sellest sai 1991. aastaks World Wide Web.

Ka esimene veebilehitseja, mis võeti CERN’is kasutusele 1990. aasta detsembris ja avalikustati 1991. aasta alguses, kandis sama nime: WorldWideWeb, hiljem kandis see nime Nexus.

Esialgu oli WWW vaid tekstipõhine. 1992. aastal tegeles Tim Berners-Lee veebi piltide lisamise võimaluse kallal ning märkas, et IT-spetsialist Silvano de Gennaro töötleb oma Maciga Photoshop versiooni 1.0 kasutades fotot, millel olid CERN’i töötajatele esinenud ansambel Les Horrible Cernettes liikmed (pildi oli mees teinud 18. oktoobril 1992 oma Canon EOS 650 kaameraga ja skaneerinud). Tim Berners-Lee vajas just testpilti ning saigi sellest esimene veebi lisatud pilt.

1993. aastal aga lõid Marc Andreessen ja Eric Bina oma meeskonnaga NCSA-s (USA National Center of Supercomputing Applications) valmis graafilise kasutajaliidesega veebilehitseja (browser) Mosaic. See võimaldas veebilehtedele ka pilte lisada.

1994. aasta oktoobris loodi Tim Berners-Lee poolt World Wide Web Consortium (W3C, http://www.w3.org). Organisatsiooni eesmärgiks on veebi arengu suunamine ja standardiseerimine, et kõik veebilehed käituksid ühtemoodi ja erinevad veebilehitsejad saaksid neid samal viisil näidata. W3C poolt kehtestatud standardite järgimine tagab veebikülastajatele parima kasutajakogemuse.

Peagi lõi Andreessen järgmise veebilehitseja – Netscape, mis nautis turuliidri positsiooni, kuni 1998 tõi Microsoft turule Windows 98 operatsioonisüsteemi, millega oli integreeritud veebilehitseja IE (Internet Explorer) versioon 4.
Sellest ajast peale on toimunud konkurents erinevate veebilehitsejate vahel, järjest on loodud võimalusi, mida üks veebilehitseja toetab ja teised mitte. Veebiarendajate jaoks on tegu väga tülika probleemiga, kuna loodavaid veebilehti peab testima mitmes veebilehitsejas kindlustmaks kasutusmugavuse kõigile kasutajatele ning veebilehitsejatele.